Täna tahan jagada ühte uskumatut seiklust, mille nimi on Mudajooks. Mul õnnestus osaleda 10 km pikkusel Mudajooksul ja muuta sellega oma jooksuoskused täiesti olematuks 😃. Sest joosta sai sellel rajal minimaalselt. Pigem koosnes see rada roomamisest, ujumisest, hüppamisest ja ronimisest. Ahjaa lisaks veel sai liugu lasta. Väidetavalt oli selle raja pikkus tegelikult 9.6 km, aga rajal olles tundus see pikem kui maraton!
Aitäh TipustTopini korraldajatele, teete tänuväärt tööd. Olgugi, et see teekond on kurnav, siis tegelikult see kasvatab inimesena. Õpetab raskustega toime tulema, nii jooksurajal kui päris elus.
Üle pika aja osalesin taaskord Maijooksul ja ei pidanud pettuma. Ilm oli täpselt nagu tellitud, päikseline ja mitte liiga palav. Vahepeal puhus jahe tuuleke, mis paitas jooksust kuumavat nahka. Rada oli ilus ja korraldus väga hea.
Konstantne stress ei ole hea. Stress peaks toimuma lainetena, kuid probleemiks muutub ta siis, kui see laine muutub väga suureks või hoopis konstantseks – ilma tõusude ja langusteta.
Nagu ütleb vanasõna-kõik päevad ei ole vennad, siis meil kõigil on vahel päevi, kus me tunneme puudust motivatsioonist. Kindlasti oled tundnud vahel, et ei tea kust millegagi alustada või on tunne, et ma ei taha seda teha. Alljärgnevalt toon mõned näited kuidas end motiveerida jooksma või mis iganes trenni tegema nendel päevadel, kui sa ei taha seda teha.
Hipokrates on öelnud, et kui sul on halb tuju, siis mine jalutama. Kui tuju on ikka halb, siis mine tee veel üks jalutuskäik. Mees teadis, mis rääkis. Sama soovitus võiks ka jooksmise ja muu trenni kohta käia.
Möödunud aasta oli kahtlemata minu jaoks üks eriline aasta. Täitsin ühe oma unistuse ja jooksin oma esimese maratoni. Unistusi on mul veel, tegelikult on neid päris palju.
Teema, millest tahan rääkida, on aja iseendale võtmine. Olgu selleks siis jooksmine, jalutamine või näiteks mõne raamatu lugemine.
Oh sa poiss, oli see vast üks äge jooks. Lihtsalt energia oli nii hea sellel rajal, et ma vahepeal tantsisin ja viskasin näppe. Peaaegu terve tee oli mul nägu naerul.
Peale maratoni läbimist ja õhtul Tartust koju jõudes oli mu keha tohutult väsinud, aga naljakal kombel mu vaim oli nii ergas. Ma naljatasin lähedastele ja tuttavatele, et maraton avas minus nagu mingid tšakrad 😀. Mina naudin aina rohkem jooksmist ja teen seda südamega.
