Ma loen nädalaid oma tähtsa päevani ja minna on veel 8 nädalat. Exceli tabeli abil jälgides oma treeningplaani ja märkides edusamme, tunduvad need nädalad kuidagi lennates mööduvat. Märkamatult on kätte jõudnud sügis, kuigi ilmataat on olnud armuline ja ilmad on meil kohati soojemad kui suvel. Ma avasin ka talisuplushooaja ja käisin ujumas Harku järves, ent peab ütlema, et talisupluseks seda väga nimetada ei saa. Õues oli suviselt soe ja päike paistis, kuid vesi oli jahedalt värskendav.
Olen talisuplusega tegelenud kaks hooaega ja see on selline asi, mille kohta ma ütlesin kunagi, et NEVER 😀. Aga ära iial ütle iial, eksju? Olin kohutav külmavares kunagi (tegelikult siiani 😅). Kuid see tunne, mis pärast külmast veest välja tulekut tekib, on lihtsalt nii hea, et tekitab sõltuvust. Septembri algusest olen ma veel proovinud käia igal hommikul külma duši all. See äratab üles paremini kui hommikune kohv. Kusjuures külm vesi aitab sportlastel taastumist kiirendada. Külm vesi jahutab keha, vähendab liigeste ja lihaste turseid ning alandab lihasvalulikkust.
Aga kuidas siis minu treeningud lähevad? Ausalt öeldes olen viimased kaks nädalat tundnud kerget väsimust ja energiapuudust. Mäletan, et eelmine aasta oli mul poolel teel maratonini sama jama. Üks põhjus võib olla rauapuudus, mis mind on alates teismeajast kimbutanud. Ma võtan küll rauapreparaate, aga näidud ei taha tõusta nii hästi, kui võiks. Rauapuudusaneemiat esineb nii meeste kui naiste hulgas, tavalisem on see aga just naissportlaste puhul. Nimelt soodustab igakuine menstruatsioon rauapuuduse teket. Kõrge intensiivsusega treening ja kestvussport suurendavad raua vajadust kuni 70% võrreldes “tugitoolisportlastega,” mistõttu kuuluvad sportlased rauapuuduse riskirühma.
Ega siin muud ei olegi kui vaadata oma verenäidud igaks juhuks üle ja krõbistada rauda edasi. Toitumist muidugi peaks samuti rohkem üle vaatama. See on teine asi, mis võib väsimust tekitada. Minu jaoks maratoniks treenimine ja toitumine on üks paras peavalu. Mitte, et mul isu ei oleks, aga lihtsalt seda on nii palju, mida peab sööma 😀. Näiteks tänase pika 24 km jooksuga põletasin ma umbes 1400 kalorit ja see tuleb lisaks oma päevasele kaloraazile ju tagasi süüa. Ja mõistlik oleks muidugi süüa nii-öelda kasulikku toitu, mitte ajada näost sisse suhkrut.
Täna hommikune pikk jooks
Rääkides tänasest pikast jooksust, siis mulle see väga meeldis. Mul oli kavas 24 km ja kui ma tavaliselt ei ole väga hommikuinimene (lähen jooksma lõunal või peale lõunat), siis täna startisin kell 9. Seda seepärast, et maratoni start on hommikul kell 8 ja mõistlik on oma keha harjutada jooksma hommikul. Õnneks on Gran Canarial kell 2 tundi maas, nii et ma päris kell 8 nagu ei stardi Eesti aja järgi 😀. Mulle meeldivad need pikad ja aeglased jooksud. Maratoniks treenides peaksid pikad jooksud olema 45 sekundit kuni 3 minutit aeglasemad kui sinu võistluse tempo. Ma täiega naudin seda pikka ja aeglast kruiisi 😀. Nende pikkade jooksude ajal jõuab nii mõnestki asjast oma peas mõelda ja vahepeal on peas lihtsalt täielik vaikus. Pikad jooksud on nagu meditatiivsed rännakud. Pole vaja kuskil joogamatil maha istuda ja mediteerima hakata, vaid mine jooksma.
Samal ajal, kui mina täna hommikul jooksin, toimus Berliini maraton, mis on üks maailma suurimaid maratone. Peaaegu 48 000 jooksjat osales sellel aastal, igal ühel oma taust ja eesmärk ning oma põhjus, miks jookseb. Minu üks unistus on joosta samuti ühel päeval maailma suurimal maratonil nagu Berliini maraton. Sinna saada ei ole väga lihtne, peab osalema loosis, et koht saada, ja tahtjaid on väga palju. Või pead jooksma teatud ajaga maratoni. Minu vanusegrupp peaks jooksma alla 3 tunni maratoni. Veel on võimalus saada osalus reisibüroode kaudu, mis läheb maksma tuhandeid. Ma peaksin endale siis sponsori leidma 😀. Võin öelda, et Gran Canaria maratoni osalus maksis 55 eurot, mis on nagu meil Tallinna maratoni hind umbes.
Aga unistama ju peab. Ma panin oma Instagrami story’sse klipi Berliini maratonist ja lisasin, et see on minu unistus. Minu sõbranna kirjutas mulle, et kindlasti saab see unistus õige varsti täidetud. Mina hakkasin siis talle seletama, kui raske sinna saada on ja kui palju see maksab. Lõpus kirjutasin, et aga ma ikka proovin loteriist osa võtta ja unistama ju peab. Tema vastas selle peale nii ilusasti: “Kui läbi proovimiste endale võimalusi anname, siis suurendame oma edu tõenäosust kordades. Lisaks suhtumine ja päriselt sammude astumine aitavad unistustele tasapisi lähemale. Ja kõige olulisem, isegi kui ei õnnestu soovitut saavutada, siis teadlikult unistuste poole liikumisega toimub võimas sisemine kasvamine ja see on veel kõige vägevam!” Aitäh, armas Helena, nii hästi panid sõnad ritta. Just see sisemine kasvamine on kõige olulisem.
Minu hommikune jooksurada
Kokkuvõttes sisemine kasvamine on oluline, sest see aitab inimesel paremini mõista iseennast, arendada olulisi oskusi, saavutada suuremat rahulolu ja õnnetunnet oma elus. See võib mõjutada suhteid teiste inimestega, karjääri ning üldist elukvaliteeti positiivselt. Kui inimene ei püüdle sisemise kasvamise poole, siis jääb ta oma mugavustsooni, kus ei toimu suurt muutust ega arengut. See võib põhjustada tunde, et elu on igav või üksluine. Puuduv sisemine kasvamine võib viia madalama eneseusu ja enesekindluseni. See võib piirata inimese võimet seada suuri eesmärke ja neid saavutada.
Jooksmine võib olla vahendiks, mis aitab arendada eneseteadlikkust, enesekontrolli, enesekindlust ja stressi leevendamise oskusi. See võib mõjutada positiivselt sisemist kasvu ja heaolu ning aidata saavutada paremat tasakaalu oma elus. Mina igatahes võin öelda, et jooksmine on mind nii palju aidanud ning arendanud mind nii vaimselt kui füüsiliselt.
Jooksurajal näeme!
Autor: Gerda
Olen kunagine spordikauge naine, kellest tänaseks on saanud heas mõttes trennisõltlane. Peale oma elu esimese maratoni läbimist olin täis eufooriat ja õnnetunnet. Istusin maha ja kirjutasin kõik välja, mis minu seest tuli. Endalegi üllatuseks avastasin, et ma naudin kirjutamist ning sündis mõte hakata blogi pidama.
