Tallinna Maraton 2023: Minu isiklik rekord!

Lubasin hakata iganädalaselt postitama oma teekonnast teise maratonini ja see nädal on kohe läbi saamas. Kas ainult minul on nii või läheb kõigil aeg kiiresti? Kuidagi need nädalad jooksevad kiiremini, kui mina 😀. Kuna täna on, mida kirjutada, siis istusin mõnuga maha ja hakkasin kribama. Sellel nädalavahetusel on ju suur jooksupidu. Käisin täna minagi pidutsemas ja olen veel joovastuses. Ei tea kas homme on pohmell? Või peaks homme peale jooksma? 😀

Igatahes veel enne, kui ma Tallinna Maratonini jõuan, tahan natuke rääkida, kus ma nädala algul käisin. Nimelt käisin mina Jooksueksperdis, et endale uued sussid leida maratoniks. Kes veel ei ole käinud, siis soovitan- jooksuekspert.ee/. Sealt saab väga palju nõu ja abi, et endale sobilikud jooksusussid leida nii võistlusteks kui treeninguteks.

Läksin sinna oma tossudega ja sain teada, et olen need ise valesti jalga pannes ära rikkunud. Aga kuidas siis? No eks ikka nii, et ma pole iga kord viitsinud piisavalt tossupaelu lõdvaks teha, et jalg vabalt sisse mahuks. Mina olen neid sikutanud julmalt jalga ja mõelnud, et miks kurat neid tosse nii ebamugav jalga on saada. Aga ega selle peale ma ju ei tulnud, et äkki peaks paelu lõdvemaks laskma, et siis oleks jalakesel ruumi rohkem sisse mahtuda 😀. Ja siis nõndaviisi ongi minu tossu vooder kanna juurest seestpoolt täitsa deformeerunud.

Samamoodi tuleks ka paelad korralikult jalas olles alt üles jala järgi pingule panna. Nagu Jooksueksperdis mulle öeldi armsalt, et paned paelad nii, et need kallistaks su jalga mõnusalt. Muideks ma sain teada, et ma pole ainuke, kes oma jalavarjudega “halvasti” käitunud on. Pean tunnistama, et päris piinlik oli küll kui seda mulle öeldi. Aga eks inimene õpib ikka terve elu 😀. 

Minu edevad asicsid :)

Jooksueksperdis vaadati natuke ka mu jala kuju ja kuidas ma oma vanade tossudega jooksen lindi peal. Siis hakkasin proovima erinevaid mudeleid joostes nendega lindi peal. Proovisin ära päris mitmeid paare tosse erinevate brändide omasid ja võitjaks osutus ikka asics.

Siinkohal pean mainima veel, et jooksueksperdis olev mees oli väga muhe ja tore. Ta ütles mulle tossude valimise kohta, et see on nagu peigmehe valimine. Et tema võib ju soovitusi anda, aga valiku pean ikka mina tegema 😀. Ja see on ju nii kuradima õige! Nii siin elus on iga asjaga tegelikult.

Mul on olnud siiani ka asicsid, väljaarvatud ühed niked, mis ma kevadel esimest korda ostsin. Tossud, mis ma välja valisin, on veidi edeva välimusega, aga ma lihtsalt pidin nad valima, sest nad olid nii kerged ja mugavad. Ja võistlussuss võib ju olla veidi silmapaistvam. Aga ma kavatsen nendega hakata ka trenni tegema. Paistangi kaugelt silma kohe ja hea ära tunda 😀

Ja täna Tallinna Maratonil teenisid need asicsid mind väga hästi. Ma tegin oma isikliku poolmaratoni rekordi! Jooksin võrreldes eelmise aastaga 8 minutit kiiremini. Ma läksin rajale tegelikult mitte väga suurte ootustega. Mõtlesin, et teen lihtsalt trenni. See võistlus oli mu selle nädalase pika jooksu eest. Aga seal rajal olles sa ei suuda end tagasi hoida. Ja täna oli kuidagi nii kerge ja hea joosta.

Ma ei tea kas asi oli uutes sussides või miskis muus, aga jalg oli kerge ja võhma jagus lõpuni välja. Võrreldes eelmise aastaga oli ikka palju kergem joosta. Eks trenni on ka tehtud muidugi ja ma olen terve aasta jooksnud ilma pausideta.

Mul oli täna hommikul veider ärevus sees enne võistlust. Mul pole ammu sellist asja olnud. Mäletan, et enne maratoni eelmine aasta olin ma nii närvis, et hommikul käis toit suus ringi. Tegelikult on see selline mõnus närvikõdi.

Aga kui juba oma stardikoridori jõudsin, kadus ärevus ära ja tuli mõnus tunne sisse. Stardis oli nagu alati raske joosta, inimesi on palju ja pead vaatama, et keegi sulle otsa ei koperda või sina kellelegi ette ei jää. Rada oli väga mõnus, eriti meeldis mulle mereäärne rada.

Rajal oli igasugusest rahvusest jooksjaid ja kuskil viimased 8 km jooksin koos hispaanlaste pundiga. Kuidagi meil oli üks tempo ja mis seal salata, nende energia oli nii mõnus, et ma nautisin nendega koos jooksu. Koos oli meeste ja naiste punt ja nad nii mõnusalt toetasid ja ergutasid üksteist. Mulle väga meeldib hispaania keel ja kõrv lausa puhkas. Nad üritasid ka eesti keelt purssida ja karjusid vahepeal eesti keeles “läheb, läheb”😀. 

Veel enne finišit panin mina täiskäigu sisse ja jätsin hispaanlased maha. Kui ma nägin üleval ekraanil aega 1:57, siis mu suu oli kõrvuni ja nutt tuli kurku. Oleks tahtnud nutta ja naerda koos samal ajal. Nii hea tunne oli lihtsalt ja see tunne on siiani sees. Kõik see töö ja vaev, mis ma teinud olen, on end ära tasunud ja lõpuks ometi on näha mingit progressi. Ja ma tean, et ma olen võimeline enamaks. Lihtsalt aega läheb ja vaja on olla järjepidev.

Ma olen nii tänulik, et ma leidsin enda jaoks jooksmise. See tüdruk, kes kunagi koolis kekast poppi tegi ja end haigeks valetas, et mitte kooli suurjooksult osa võtta, jookseb täna vabatahtlikult poolmaratone ja maratone. Ja maksab veel peale ka 😀. Elu on ikka imelik küll onju. Ja ma olen nii tänulik kõikide nende uute tutvuste eest, mis mul tänu jooksule tekkinud on. Jooks ühendab inimesi.

Täna üks inimene, kellega ma tänu jooksule tuttavaks sain, elas mulle kaasa ja jälgis minu teekonda distantsilt. Peale võistlust ütles mulle nii palju häid ja toetavaid sõnu. See tegi südame soojaks ja see on nii oluline, et keegi elab kaasa ja toetab. Raja ääres oli samuti inimesi, kes väga innukalt kaasa elasid. See teeb ikka südame alt soojaks küll, kui võõras inimene ütleb sulle, et hea tempo või ilus jooksusamm. Tavaliselt hakkavad minu jalad siis veel kiiremini liigutama 😀.

Oeh, oli vast päev täna, nii palju emotsioone, et ma pean kohe seedima neid korralikult. Veel on mind ees ootamas  7. oktoober Tartu linnamaraton, kus mul on kavas taas poolmaraton. Ma juba nii ootan seda ilusat punast vaipa, mis jooksjaid ees ootab finišis. Ja kes teab, võibolla vahepeal teen veel mõned väiksemad võistlused.

Jooksurajal näeme!