Samm-sammult teise maratonini

Suur suvi on lõpule jõudnud ja kahjuks möödus see kui välgukiirusel. Peale stressirohket kevadet sai puhatud ja palju jooksutrenne tehtud. Kes veel ei tea, siis minust sai vahepeal rahvusvaheliselt akrediteeritud EREPS personaaltreener EQR 4 tasemel. See teekond oli üks raskemaid minu elus. Aga ma tegin selle ära!

Ma võin end nimetada nüüd personaaltreeneriks:)

Veel mõni aeg tagasi ei julgenud ma üksinda minna jõusaali ja siin ma nüüd olen-personaaltreener! Hetkel ma trenne ei anna. Kevadel õpingute käigus oli mul kaks klienti, keda treenisin oma lõputööks. Peale lõpetamist olin nii väsinud kõigest. Käisin täiskohaga tööl, treenisin kliente ja õppisin ning kirjutasin lõputööd. Tundsin peale lõpetamist, et vajan puhkust ja pausi. Suve võtsin vabalt ja lihtsalt puhkasin.

Nüüd mõtlen kas ja kuidas ma treeneri tööd tegema hakkan. Mulle väga meeldis aidata inimesi ja näha progressi kliendi peal. Igatahes olen ma väga tänulik nende teadmiste ja kogemuste eest, mis ma personaaltreeneri koolitusel sain. Õppisin enda kohta väga palju ja sain suure kogemuse võrra rikkamaks.

Sügis on kätte jõudmas ja mind ootab õige pea ees minu teine maraton. Minna on veel umbes 2,5 kuud. Minu teine maraton leiab aset 19. novembril Gran Canarial Maspalomases. Ootan seda päeva põnevusega. Olen kunagi käinud Gran Canarial, see oli vist umbes 16 aastat tagasi. See oli minu esimene lõunamaa reis. Ja mälestsused sellest on soojad.

Miks ma valisin just Gran Canaria? Seda seepärast, et tahtsin kusagil soojas kliimas joosta ja november on alati kõige pimedam kuu. November on kuu, kus päike näitab ennast nii harva. Päikese inimene nagu ma olen, soovisin jooksuelamust, mis oleks täis päikest ja soojust. Temperatuurid on seal novembris päevasel ajal keskmiselt 20-22  kraadi. Mis on minu arvates täitsa paras jooksmiseks. Peab ainult palvetama, et maratoni päeval juhuslikult temperatuurid liiga kõrgeks ei läheks 😀. 

Olen treeninud iseseisvalt ühe jooksukava järgi, mis ma netist leidsin. Otsustasin sellel aastal, et proovin ise treenida ilma treeneri abita. Selle mõtte sain personaaltreeneri koolitusel. Meil oli seal veidi ka vastupidavusalade loenguid ja õppisime natuke kavade tegemist. Minu eesmärk on joosta oma teine maraton 4 tunni kanti. Ideaalis 4 tunniga või alla selle veidi.

Miks just see aeg? Sellepärast, et esimese maratoni läbisin 4 tunni ja 39 minutiga. Ja ma usun, et olen võimeline pool tundi kindlasti kiirem olema. Muidugi oma unistustes lõpetan ma 3 tunni ja 59 minutiga 😀. Esimesel maratonil oli tempo 6:30 kilomeeter ja teisel plaan joosta vähemalt 6 minutit kilomeeter. 

Hakkasin otsima netist jooksukavasid ja leidsin sellise lehe- https://marathonhandbook.com/. See on väga asjalik leht- sellelt lehelt leiab kõike, mis seotud jooksmisega ja samuti ka treeningkavasid nii algajatele kui edasjõudnutele. Mina võtsin ette selle kava- https://marathonhandbook.com/4-hour-marathon-pace/. See kava on mõeldud jooksjale, kes on juba edasijõudnud ja tahab joosta maratoni alla nelja tunni.

Nagu ütlesin, et minu unistus on saada aeg 3 tundi ja 59 minutit. See oleks mega, kui saaksin purustada 4 tunni piiri kasvõi 1 minutiga! Sellel on ainult üks aga. Selleks, et joosta minut alla 4 tunni, peab mu tempo olema vähemalt 5:41 kilomeeter. Ma ei tea kas ma olen võimeline jooksma sellises tempos 42.2 km. Aga ma annan endast parima.

Kuidas mul siis läheb selle kavaga? No hetkel olen kuskil poole peal. Kava on 20 nädalat ja kohe on minul käes 10. nädal. Ma selles mõttes ei järgi seda kava 100 protsenti. Ma kohandasin seda enda järgi. Kavas on neli korda nädalas jooks, aga mina lisasin neljanda jooksu alles kuskil peale neljandat nädalat. Sinnamaani jooksin kolm korda nädalas. Nädalane kilometraaź on samuti mul hetkel väiksem kui selles kavas. Kuna lisasin neljanda jooksu alles hiljuti ja kilometraaźi ei tohi nii järsult tõsta. Nii ma siis vaikselt ja tasapisi suurendan seda.

Kuulan ka oma keha ja üritan endale mitte liiga teha. Kava koosneb neljast jooksust nädalas. Kaks neist on jooksud, kus jooksen selles tempos, millega tahan maratoni läbida. Lisaks veel üks lõigujooks, mis arendab kiirust ja üks pikk, rahulik jooks. Hetkel on mu pikim jooks olnud 20 kilomeetrit. Pikad jooksud jätan tavaliselt nädalavahetusse, sest siis on aega rohkem.

Suvel sai joostud huvitavates kohtades

Pean tõdema, et järjest raskemaks lähevad need pikad jooksud. Eriti just vaimselt, kuidagi raske on oma mõistust ära rääkida, et minna paaritunnisele jooksule😀. Kui juba esimesed 5 km läbitud, siis edasi on kerge. Ainuke murekoht on hetkel, et kus joosta. Pikad jooksud lähevad aina pikemaks ja õige pea on kavas jooksud, mis on üle 30 kilomeetri. Ma siin pean plaani, et kus ma seda jooksen, et ei oleks igav 😀. Minu kodukohas ei ole väga huvitavaid nii pika distantsiga jooksuradasid ja mulle ei meeldi joosta kuskil maantee ääres.

Kümme nädalat on veel minna ja raskem on veel ees. Hakkan jagama iganädalaselt siin blogis kuidas mul sellel teekonnal läheb. Miks ma seda teen? Ikka selleks, et kasvõi ühte inimest inspireerida ja motiveerida liikuma. Olin ju mina kunagi täiesti spordikauge naine. Avastasin enda jaoks jooksmise alles 30- aastaselt ja üldse olin vähese liikumisega. Sport ja liikumine on mind väga palju aidanud, nii vaimselt kui füüsiliselt. Oleks ma seda ainult varem avastanud. Aga parem hilja, kui mitte kunagi.

Järgmine nädal on ees ootamas mind poolmaraton Tallinna Maratonil. Ootan seda suure õhinaga. Jooksuvõistlused annavad alati super hea energia ja täidavad positiivsete emotsioonidega. Eelmine aasta osalesin esimest korda sellel üritusel ja mälestused on helged. See on üks võimas ja suur üritus jooksusõpradele. Nagu üks suur jooksjate pidu!

Jooksurajal näeme!